Digipilt koosneb a kahemõõtmeline kujutis numbrimaatriksil põhineva pildi põhjal, mis on tavaliselt binaarne, koos üksuste ja nullidega.
Digitaalse pildi eraldusvõime võib olla dünaamiline või staatiline ja selle põhimõtte alusel jagunevad nad kaheks:
Digitaalsete piltide tüübid
Digitaalsed raster- või bitikaardipildid
Igal pildil oleval pikselil on kindel värv ja mida suurem on nende eraldusvõime või rohkem piksleid, seda parem on pildi kvaliteet.
Üks piltide redigeerimiseks kõige sagedamini kasutatav programm on tuntud Photoshop, mille tulemused on väga head, rasterdab pildid aga suurenedes teravuse, kuna redigeerimisprogrammid asendavad piksleid mõne jaoks ebareaalne.
Seda tüüpi digipilte kasutatakse tavaliselt aastal graafilised veebisaidid, fotodel ja muudel digitaalsetel illustratsioonidel, kuna nende pakutav kvaliteet ja detail on oluline.
Vektorpildid
Vastuolus digitaalsed rasterpildid, need ei koosne pikslitest, vaid pigem lahkuda vektorgraafikast mis sõltuvad mõnest kontrollpunktist, tänu matemaatiliste valemite sisule suudavad nad moodustada kõverusi ühe ja teise vahel ning redigeerimisprogrammi rakendamisel arvutab see lihtsalt valemi ja kohandab pildi vastavalt kasutaja nõudmistele.
Vektorpildid kasutatakse lihtsate piltide tootmiseks, nagu logod, reavahe, jõed, veerised ja muud mitte keerukad tüpograafilised kompositsioonid. Graafika loomiseks ja muutmiseks kasutatakse ka enim programme Corel Draw y Adobe Illustrator.
Mis on värvirežiimid?
Digitaalsel pildil võib olla a hunnik värve või ei, see sõltub soovitud graafilise töö tüübist.
Värvirežiime on mitu, kõige silmapaistvamad on RGB ja CMYK ning need on ühed olulisemad ja digitaalsetes piltides kasutatavad:
Mustvalge režiim
Seda tunnustatakse, kuna pildid on ainult mustvalged.
Halltooni režiim
Kasutatakse kuni 250 musta, valget ja halli tooni.
Indekseeritud värvirežiim
Ühes umbes 256-bitises failis saavutatakse kuni 8 värvi.
HSB režiim
Selle jaoks on olemas sisuline värvipalett 25-bitine ja igal värvil on oma toon, heledus ja küllastus.
RGB-režiim
Seda kasutatakse arvuti- ja mobiiliekraanidel osa 3 põhivärvist, nagu ka punane, roheline ja sinine ning neist on võimalik kujutada mis tahes muud värvi.
CMYK režiim
See tuleneb Tsüaan, magenta, kollane ja must värvide segu, saavutades ainult värvid, mis asuvad nähtavas spektris ja mida kasutatakse peamiselt piltidel, mis vajavad järgnevat printimist, et vältida värvide muutumist koos sellega.
Oluline on meeles pidada, et nagu Photoshop Need võimaldavad piltidel muudatusi teha, mis võivad olla väga kasulikud piltide muutmisel nii ekraanide kui ka väljatrükkide jaoks.
Digitaalse pildi tihendamise tüübid
Need tihendused viiakse läbi selleks, et minimeerida teatud piltide hõivatud ruumi ja neid on kahte tüüpi:
Kadudeta: selle protsessi kaudu see saavutatakse pilt kokku suruma kaotamata ühtegi elementi, ükskõik kui väike see on, selle eelisega, et hiljem saab algse pildi probleemideta taastada
Lossy: selle tihendusprotsessi kasutamise idee on hõivata võimalikult vähe ruumi, muutke pilt vähemalt raskeks, kuid see põhjustab kahjuks selle osa kadumist, kuigi mõnikord on see märkamatu.
Allpool mainime mõningaid raster-digitaalsete pildivormingute tüüpe
- JPG / JPEG-vorming
- GIF-pildilaiendi vorming
- Pildivorming PNG
- Pildilaiendi formaat .tiff / .tif
- RAW-pildivorming
- Pildi formaat BMP
- Pildifaili laiendi vorming .psd
Mõned neist vormingutest võimaldada piltide tihendamist kaodeta või ilma ja need töötavad ka rastrite ja vektoripiltide jaoks.
Väga hea